Geopark on selgelt piiritletud piirkond, kus geoloogilist pärandit hoitakse ja tutvustatakse koos piirkonna looduse, kultuuri ja inimeste lugudega. Geopargi tegevus ühendab pärandi kaitse, hariduse ja kestliku kohaliku arengu: näiteks aitavad õpperajad mõista maastiku kujunemist ning kohalikud ettevõtted saavad pakkuda loodust säästvaid külastuselamusi. Määratlus tugineb UNESCO ja ülemaailmse geoparkide võrgustiku käsitlusele. https://www.unesco.org/en/iggp/geoparks/about
UNESCO ülemaailmne geopark on selle mõiste täpsem, ametliku tunnustusega vorm: ühtne geograafiline ala, mille geoloogilised paigad ja maastikud on rahvusvahelise tähtsusega ning mida korraldatakse terviklikult kaitse, hariduse ja kestliku arengu põhimõttel. Seega võib piirkond geoparki alles kavandada, ilma et tal oleks UNESCO geopargi tunnustus.
UNESCO ülemaailmseid geoparke on 241 kokku 51 riigis. Kogu maailmas on kõige rohkem UNESCO tunnustusega geoparke Hiinas – 51. Kaks neist lisandus 2026. aastal. 2026. aastal sai esimest korda UNESCO geopargi Tuneesia.
Geoparkide kogupindala ületab 882 000 km².
Soomes on viis UNESCO geoparki, Eestit UNESCO praeguses geoparkide nimekirjas ei ole.
Euroopa geoparkide võrgustik (European Geoparks Network, EGN) ühendab Euroopa UNESCO ülemaailmseid geoparke. Võrgustik aitab neil jagada kogemusi, teha ühiseid projekte ning arendada geoloogilise pärandi tutvustamist, haridust ja kestlikku turismi. See on ülemaailmse geoparkide võrgustiku Euroopa piirkondlik võrgustik. Euroopas on 118 geoparki 28 riigis. Kõige rohkem on neid Hispaanias – 18. https://www.europeangeoparks.org
Loode-Eesti geopark on piirkondlik koostöövõrgustik, mis ühendab Loode-Eesti geoloogilised vaatamisväärsused, looduse, kultuuripärandi ja kohalikud kogukonnad.
Selle tuntumad paigad on Põhja-Eesti klindi lõigud, Pakri saared ja poolsaar, Osmussaar ning Neugrundi meteoriidikraater. Geopargi eesmärk on neid väärtusi hoida ja tutvustada, pakkuda võimalusi õppeks ja teadustööks ning toetada kohalikku elu ja kestlikku turismi.
Geopargi ala hõlmab tervikuna või osaliselt viit omavalitsust: Harku, Saue, Lääne-Harju ja Lääne-Nigula valda ning Keila linna. Esimene rajamisalgatus tehti 2010. aastal, kuid toimivat geoparki siis välja ei kujunenud. Praeguse loomisetapi suuna annab 2024. aastal valminud arengustrateegia aastani 2031.
„Loode-Eesti on geoloogiliselt põnev piirkond. Siin on lähestikku jälgi väga erinevatest Maa ajaloo etappidest – aluspõhja kujunemisest ja meteoriidiplahvatusest kuni mandrijää ning Läänemere arenguni. Geopark võimaldab siduda piirkonna geoloogilised paigad terviklikuks ja teaduspõhiseks looks Loode-Eesti kujunemisest. Seda teadmist saab kasutada nii hariduses, teaduses kui ka piirkonna tutvustamisel,“ ütleb Eesti Geoloogiateenistuse teadusnõunik, professor Alvar Soesoo.