Loode-Eesti geopargi rajamist on proovitud kahes etapis. Esimene algatus jõudis 2010. aastal mittetulundusühingu loomiseni, kuid püsivalt tegutsevat geoparki ei kujunenud. Umbes kümme aastat hiljem alustati piirkonna väärtuste, piiride ja koostöökorralduse uut läbimõtlemist; selle töö tulemuseks oli 2024. aastal valminud arengustrateegia aastani 2031.
Esimene etapp 2008–2010
Algatuse teaduslikuks lähtekohaks oli Eesti Geoloogia Seltsi 2008. aasta analüüs Põhja-Eesti klindi võimalustest UNESCO maailmapärandi ja geopargina. Töögrupp leidis, et kogu klinti hõlmava ühe geopargi asemel tasuks alustada kahe piirkondliku rahvusliku geopargiga. Läänepoolse geopargi võimalikuks keskuseks pakuti Paldiski. Aruanne rõhutas kohalike omavalitsuste, ettevõtjate, teadusasutuste ja ühenduste koostöö vajadust ning kavandas eeltööd aastateks 2008–2009. Need olid ettepanekud, mitte juba ellu viidud tegevuste kirjeldus.
2010. aasta kogumik „Loodusmälestised 20. Loode-Eesti“ sõnastas kavandatava geopargi geograafilise ja sisulise aluse. Tollase haldusjaotuse järgi hõlmas ettepanek Noarootsi, Nõva, Padise, Keila ja Harku valda ning Paldiski linna. Esile tõsteti Balti klindi lõike Osmussaarel, Pakri saartel ja poolsaarel, Türisalus, Murastes, Rannamõisas ja Tabasalus, samuti Neugrundi meteoriidikraatrit. Geoloogilise pärandi kõrval käsitleti kaitsealasid, matkaradu ning arheoloogia- ja kultuurimälestisi. Eesmärk oli siduda pärandi hoidmine loodushariduse, teadustöö ja loodust säästva turismiga.
MTÜ Pakri looduskeskuse üldkoosolekul 2. juunil 2010 rajati MTÜ Loode-Eesti geopark. Koosolekust võtsid osa Noarootsi, Nõva ja Harku valla, Paldiski linna, RMK Lääne-Eesti piirkonna, OÜ Eesti geoloogiakeskuse, MTÜ-de Tallinna linnuklubi, Peraküla Kompass ja Nord Est Nõva esindajad. Kõik osavõtjad pooldasid Loode-Eesti geopargi asutamist. Asutajaliikmeid on seitse, nad esindavad kohalikke omavalitsusi ja piirkonnas tegutsevaid MTÜ-sid. Võeti vastu nõuetele vastav põhikiri
Loode-Eesti geopark siiski ei realiseerunud toimiva organisatsioonina: ei kujunenud välja püsivat juhtimiskorraldust ega jätkusuutlikku rahastusmudelit.
Teine etapp 2020. aastate algusest
Uue algatuse eestvedajaks sai Lääne-Harju Koostöökogu, kes tellis Tallinna Ülikoolilt Loode-Eesti geopargi arengustrateegia. Tööks moodustati juhtgrupp, kuhu kaasati omavalitsuste, turismi, geoloogia, loodushariduse ja RMK esindajaid. Varasema kavandi kõrval hinnati uuesti piirkonna geoloogilisi ja kultuurilisi väärtusi, õppe- ja turismivõimalusi ning kogukondade osalemise eeldusi. Eraldi ala analüüs koondas näiteks geoloogilise potentsiaali, pärandkultuuri, ettevõtluse ja hariduse võimalused.
Oluline otsus tehti Padisel 1. märtsil 2023, kui juhtgrupp arutas koos Tallinna Ülikooliga geopargi uusi piire. 2024. aasta strateegias hõlmab kavandatav ala tervikuna või osaliselt Harku, Saue, Lääne-Harju ja Lääne-Nigula valda ning Keila linna; maismaaosa suuruseks on hinnatud 2030 km². Piir on mõeldud koostöö ja võimaliku tulevase taotluse korraldamiseks ning seda käsitletakse tinglikuna. Strateegia vaatab UNESCO tingimuste poole, kuid selle koostamise ajal ei kavandatud kohest liitumist UNESCO võrgustikuga.
2024. aastal valminud arengustrateegia sõnastab missiooni, eesmärgid ja tegevuskava aastani 2031. Esikohal on geoloogilise ja sellega seotud loodus- ning kultuuripärandi hoidmine ja tutvustamine, kohaliku kogukonna kaasamine ning kestlik turism ja haridus. Varasemast kogemusest lähtudes peab strateegia vajalikuks määrata vastutav organisatsioon, palgata töö koordineerijad ja kujundada pikaajaline baasrahastus koos projektirahastusega. Seega on teine etapp teadlik katse lahendada just neid korralduslikke takistusi, mis jäid 2010. aastal ületamata.